Kuidas kujuneb soojuse hind ning millised erinevused on hakkepuidu ja maagaasi katlamajadel?

Viimasel ajal on taaskord palju juttu olnud hakkpuidu- ja maagaasi katlamajadest. Mis on siiski nende erinevus ja kumba eelistada? 

Kliendi jaoks on soojuse hind oluline 

Katlamajade erinevus seisneb eelkõige kütuses, mida kasutatakse ning sellest lähtuvalt ka seadmetest. Näiteks hakkepuidukatlamaja puhul on vaja kütuse ladustamiseks eraldi kütuseladu ja tuhaärastust, mistõttu on seadmete ja ehituse hind maagaasi katlamajaga võrreldes ligi kaks korda kallim. Samas aga on hakkpuidu hind kütusena üle kahe korra soodsam. Investeerimise otsuseid langetades on oluline aga soojuse hind, mida lõpptarbijal tuleb tasuda.

Maagaasil toodetud soojuse hind koosneb 70% kütuse ehk maagaasi hinnast ning 30% investeeringu- ja opereerimiskuludest. Hakkepuiduga soojuse tootmisel on vastupidi – kütus ehk hakkepuit moodustab hinnast u 30% ning 70% on investeeringu- ja opereerimiskulud. Tänapäeval on mõlema kütusega töötavad katlamajad automaatsed. Tänu oma keerukamale seadmestikule on hakkepuidukatlamaja opereerimine küll veidi kulukam, kuid tänu kogu süsteemi kaugjuhtimise võimalusele on hinnad selles osas siiski optimaalselt madalad. Investeeringukulud jaotatakse tavapäraselt 20 aasta peale ehk selle osakaal igakuises makses pole kuigi suur. Seega soojuse hinnas saab määravamaks just kütuse hind.

Adven Eesti tegevjuhi Urmo Heinami sõnul on maagaasi hind tulevikus jätkuvalt kasvav ning seda kiiremas tempos kui hakkepuit: “Maagaas on fossiilne kütus ning selge on see, et selle aktsiis ning hind kasvab tulevikus veelgi. Hakkepuit on Eestis kohapeal tekkivat puitjäätmeid suurepäraselt kasutav taastuv biokütus, mille hinda on Eestil paremad võimalused mõjutada kui maagaasi maailmaturuhinna puhul. Viimasel aastal on hakkepuidu hind küll tõusnud, kuid sellele vaatamata on hakkepuidul soojuse tootmine mõistlikum. Lisaks on hakkpuidu eeliseks see, et tegemist on kodumaise kütusega, mille tootmine annab tööd kohalikele inimestele.“

Adven Eesti on KIK-i toetusega mitmed oma maagaasil töötavad katlamajad hakkepuidu katlamajadeks ümber ehitanud. Eelmise aasta kütteperioodi alguses võeti näiteks Laagris kasutusele uus hakkepuidukatlamaja ning soojuse hinnavõit on märkimisväärne. „Nüüd selle kütteperioodi algusest on müüdava soojuse piirhind Laagri võrgupiirkonnale 54,58 €/MWh. Juhul, kui Adven oleks jätkanud maagaasil soojuse tootmist, oleks võrreldav soojuse piirhind olnud 64,05 €/MWh ehk 17% kõrgem,“ selgitas Urmo Heinam hinnavõitu Adveni klientide jaoks.

Energia valdkonnas tuleb mõelda pikemale perspektiivile

Arvestades olukorra tausta, tundub hiljutine Alutaguse vallavalitsuse otsus loobuda KIK-i toetusest hakkepuidu katlamaja rajamiseks, veidi mõistmatu. „Esmane investeering hakkepuidukatlamaja ehitamisse või rekonstrueerimisse võrreldes maagaasil töötava katlamajaga on tõesti pea kaks korda kallim, kuid peamiselt sellest lähtuda tundub siiski liiga lühinägelik. Pikemas perspektiivis tuleks siiski mõelda sellele, kuidas soojuse hind oleks tarbija jaoks võimalikult soodsana hoida,“ arutles Urmo Heinam.

Heinam tõi välja asjaolu, et  ka torustike rekonstrueerimiseks KIK-i toetuste taotlemiseks on tarvilik, et katlamaja oleks vähemalt 50% ulatuses viidud üle taastuvenergiale. Kui see nii pole, ei kvalifitseeruta toetusi taotlema ning sellisel juhul tuleb linnal endal kõik vajalikud ressursid leida. See tähendab, et täna tehtud otsused mõjutavad tarbija jaoks soojuse hinda järgmised 20 aastat.

Soojuse hinda reguleerib konkurentsiamet tehtud investeeringute ning turul oleva kütuse hinna alusel. See tähendab, et tegelikult ei ole oluline, kes esmase investeeringu teeb, hind sellest ei muutu. Siinkohal mõte õhku omavalitsuste suunal taastuvenergial töötavate katlamajade ning kaugkütte osas – alati on võimalik leida endale sobilik energiapartner, kes sellises olukorras väga läbimõeldult ning  efektiivselt olukorrale läheneb ning selle lahendab ja on valmis tegema ka pika tasuvusajaga investeeringuid nagu seda kaugküte on. „Oleme alati erinevatele koostöövõimalustele avatud ning anname endast alati parima, et olla oma klientidele pikaajaline ning usaldusväärne energiapartner,“ sõnas Urmo Heinam.

Share
Urmo Heinam
Tegevjuht, juhatuse esimees
Urmo Heinam
Bonsky