Kaugküte – Eestis vaeslaps, mujal tuhkatriinu

Eestis on levinud põhjendamatu arvamus, et kaugküte on kallis ja ajale jalgu jäänud kütteviis. Eesti ühe suurima soojuse tootja Adven Eesti juhatuse esimehe Urmo Heinami sõnul ei ole müüdil aga alust ning mujal Euroopas nähakse kaugküttes hoopis tulevikulahendust.

Kaugkütet iseenesest krõbeda hinnaga seostada ei ole põhjust. Kaugkütte hinnad erinevad üle Eesti nagu öö ja päev. Kui Keila piirkonnas maksavad tarbijad soojuse eest 42,11 eurot MWh eest, siis näiteks Raasikul on hind peaaegu kahekordne – 75,36 eurot. Seega kuigi mõne piirkonna elanikud maksavad kaugkütte eest täna veel vananenud tootmise ja soojusvõrkude tõttu liiga kõrget hinda, on kaugküte paljudele eestimaalastele juba praegu soodne lahendus.

Valdavalt on Eesti kaugküttekatlamajades kütusena kasutusel maagaas. Viimasel  aastal on maagaasi hind olnud languses, mis on toonud paljudes kaugküttepiirkondades hinnad alla. Samas pärinebki arusaam kallist kaugküttest perioodist, mil maagaasi hinnad hoopis hüppeliselt tõusid. Üha enamates piirkondades on otsustatud asendada muutliku hinnaga maagaas aga kohaliku ja keskkonnasõbralikuma alternatiiviga - biomassiga. Kütuse hinnad on langenud sedavõrd madalale, et näiteks Adven müüb  oma kaugkütteklientidele enamasti soojust madalama hinnaga kui konkurentsiameti poolt lubatud piirhind.

Soojuse hinda mõjutavad aga lisaks kütuse hinnale veel paljud teised tegurid. Nii näiteks võib kaugkütte hind olla kallis kui küttevõrgu seisukord on piirkonnas halb ning sellesse ei ole tehtud piisavalt investeeringuid. Kaasajastamata võrkude kaudu läheb oluline osa toodetud soojusest kaotsi ega jõua kunagi kodudesse. Samuti sõltub soojuse hind tootmisseadmetest, nende vanusest ja efektiivsusest. Olulist rolli mängib ka soojustarbijate arv - mida rohkem on majapidamisi, mis kaugkütet kasutavad, seda enam hajuvad soojuse tootmiseks ja selle kodudeni toimetamiseks tehtud kulutused.

Lisaks kõrgele hinnale on levinud ka eelarvamus, et kaugküte ei ole keskkonnasõbralik. Tegelikkuses sõltub kaugkütte nagu iga teise kütteviisi puhul tootmise keskkonnamõju valitud tehnoloogiast ja toorainest. Nii nagu kalli hinnagi taga on vanad tootmistehnoloogiad, suurte kadudega soojusvõrk ja fossiilsed kütused, on ka suurema keskkonnamõju süüdlased samad. Tegelikkuses võib ka kaugküte olla roheline.

Kui Eestis on kaugküte olnud pigem vaeslapse rollis, siis mujal Euroopas nähakse selles pigem tuleviku küttelahendust. Põhjusteks on just kaugkütte keskkonnasäästlikkus ja tõhusus. Ka maailma suurlinnades on kaugküte teinud läbi suure arenguhüppe, sest selles nähakse võimalust vastata üha karmimatele kliimaeesmärkidele.

Paraku on Eestis kaugkütteseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmine vindunud ning kaugkütte arendamist toetava seaduseraamita ei ole ettevõtted piisavalt motiveeritud kaugküttelahendustesse investeerima. Seaduse vastuvõtmine lahendaks probleemi, et kaugküte kui nii keskkonna vaatest kui ka majanduslikel argumentidel sageli parim alternatiiv on tarbijatele kättesaamatu.

Soojustarbijate seas vajavad aga kummutamist kaugküttega seotud müüdid, sest pika aja vältel on kaugküte ebapiisavate investeeringute tõttu saanud külge põhjendamatult halva märgi. Kaugküte on aga suurte muutuste tuules ning ainuüksi Adven on seadnud sihiks viia aastaks 2020 keskkonnasõbralikule puiduhakkele üle kõik oma 14 kaugküttepiirkonda. Tänastes oludes annab see võrreldes maagaasist toodetud soojuse hinnast ligikaudu 20% rahalist võitu.

Share
Urmo Heinam
Tegevjuht, juhatuse esimees