Mida teame Eesti kõige populaarsemast kütteviisist?

Kõige levinum kütteviis Eestis, mida kasutab umbes 60% inimestest, on kaugküte. Mida me sellest kütteviisist tegelikult üldse teame?

Kaugküte sobib kõige paremini just tiheda asustusega piirkondadesse. Katlamaja reguleeritud tootmisprotsess on kontrollitud ja vastab seadusest tulevatele keskkonna normidele, samas kui ahjuküttega eramajadel on eraldiseisvad korstnad, mille saastenorme ning mõju keskkonnale on oluliselt keerukam jälgida. Lisaks kasutatakse kaugkütte katlamajades põlemisest tekkiva suitsu puhastamiseks täiendavaid filtreid ja suitsugaasipesureid, tänu millele väljub korstnast nagu veeaur. Biokütuste põlemisel tekkivat tuhka on võimalik väetisena kasutada.

Kaugkütte üheks olulisemaks eeliseks peetakse keskkonnasõbralikkust, sest kasutatav tehnoloogia on efektiivne ning energiatõhus. Kütusena sobib kasutamiseks näiteks kohalik hakkepuit, mida tekib kõikjal- nii kohtades, kus raiet tehakse ja metsa majandatakse, puhastamata kraavipervedel kui võssa kasvanud põldudel. Puidu raiest tekkivat hakkepuitu loetakse taastuvaks ning väheväärtuslikuks materjaliks, mida mujal väikeses koguses poleks võimalik kasutada.

“Kindlasti kuulub kaugkütte eeliste sekka ka mugavus ja varustuskindlus. Kaugküte on hea terviklahendus, sest soojuse tootmiseks ning edastamiseks vajalike investeeringute, hoolduse, käitamise, remondi jms eest ei pea tarbija muretsema. Kaugkütte muudavad töökindlaks kõrgtehnoloogilised ja kaasaegsed lahendused, mis tagavad iga ilmaga vajalikud temperatuurid. Seega kliendi vastutada ning hooldada on vaid majasisene küttesüsteem ja soojussõlm,” märkis Adveni kliendihalduse juht Kadri Koppel.

Tarbija jaoks on kindlasti oluliseks faktoriks teenuse hind. Hinnastamine on läbipaistev, sest toimub vastavalt kaugkütteseadusele ja Konkurentsiameti regulatsioonile ning arvestab reaalseid tootmiskulusid.

“Soojuse hinda mõjutavad nii võrgupiirkonda tehtud investeeringud kui ka tegelik kütusekulu ja -maksumus. Hakkpuidu laialdasem kasutamine kütusena võimaldab pakkuda tarbijatele stabiilsemat hinnataset kui seda saab teha fossiilseid kütuseid kasutades. Lisaks kontrollib ja kooskõlastab soojuse hinda Konkurentsiamet, kehtestades konkreetses piirkonnas piirhinna, millest kõrgemalt soojust müüa ei tohi. Samas kui näiteks kütuse hind on soodsam kui piirhinnas kokku lepitud, müüakse soojust alla piirhinna. Kontrollitud ja reguleeritud hind tagab tarbija jaoks õiglase tasu,” selgitas Kadri Koppel hinnastamise tagamaid.

Kaugkütte tootmise etapid

Kaugkütte soojuse tootmine saab alguse katlamajast või koostootmisjaamast, kus lisaks soojusele toodetakse ka näiteks elektrit. Esmalt köetakse katlamajas keemiliselt töödeldud vesi kuumaks vastavalt etteantud parameetritele, mis arvestavad välisõhu temperatuuri ning suunatakse kaugküttevõrku, kus see liigub peavoolu torustiku kaudu tarbijate soojussõlmedesse. Lisaks hoonete küttele kasutatakse kaugkütet veel ka ventilatsiooni õhu ja sooja tarbevee soojendamiseks.

Hoone siseselt liigub kuum vesi majasisese küttetorustiku kaudu maja kõikidesse osadesse, küttes radiaatorite abil toad soojaks ja tagades sooja vee olemasolu. Jahtunud soojuskandja liigub tagasivoolu torustiku kaudu katlamajja, kus see uuesti üles köetakse ja tsükkel algab otsast peale.

Kadri Koppel
Kliendihalduse juht