Kuidas tootmise kõrvalsaadust targalt ära kasutada?

31.10.2022
Artiklid Tööstused

Reoveesete on reovee puhastamisel kõrvalsaadusena tekkiv jääkmaterjal. See koosneb veest, mineraalosast ja orgaanikast, sisaldades erinevaid keemilisi elemente nagu süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, raskmetallid, jne. Uued reoveesette käitlemise ja ladestamise õigusaktid on ajendanud ettevõtteid võtma kasutusele uusi meetodeid reoveesetete käitlemisel. Tehnilised lahendused reoveesette töötlemiseks tarbetust kõrvalsaadusest väärtuslikuks ressursiks on olemas. Ettevõtted peavad need lihtsalt kasutusele võtma.

Reoveesetet tekib erineval kujul ning tootjad töötlevad seda ise reoveepuhastusjaamades. Reoveesete sisaldab teatud koguses vett, ent päritolust olenevalt ka väärtuslikke aineid.

Hoolimata võimalikust väärtuslike ühendite sisaldusest peetakse reoveesette ja tööstuse muude jäätmevoogude käitlust tihti paratamatuks tüütuseks. Tavaliselt saadavad tootjad oma reoveesette lähimasse vee-ettevõttesse, biogaasirajatisse või leiavad lahenduse reoveesettest vee eemaldamiseks ja sette põletamiseks. Ohtlikke aineid sisaldavat reoveesetet ladestatakse tihti ka otse prügilasse.

Tootmisprotsessis tekkivate jääkmaterjalide käitlust arendades saab vähendada nii kulusid kui negatiivset keskkonnamõju. Jäätmeteket tuleks minimeerida ja jääkmaterjale taaskasutada nii palju kui võimalik. See ei ole tähtis ainult keskkonnale, vaid ka keskkonnatasude ja prügilasse ladestamise kulude vähendamiseks ning uute tuluallikate leidmiseks.

Erinevad võimalused erinevates tööstusharudes

Toiduainetööstuses tekkiv reoveesete on kõrge orgaaniliste ühendite sisaldusega ja tihti väga väärtuslik. See võib sisaldada lämmastikku, fosforit, orgaanilist süsinikku ja muid olulisi toitaineid, mille saab väetisena põllule tagasi viia. Orgaanilist reoveesetet saab kasutada ka biogaasi tootmiseks kohapeal või mõnes lähedases rajatises.

Keemiatööstuses tekkiv reoveesete sisaldab kemikaale, metalle ja mineraale ning liigitub seetõttu ohtlikeks jäätmeteks, mis ei tohi loodusesse sattuda. Kuna prügilate mahutavus hakkab ammenduma, muutub jäätmete prügilasse ladestamine üha kallimaks. Prügilate edasise laiendamise vältimiseks peavad tootjad pühenduma ringlussevõtule ja vähendama jäätmeteket oma tootmises. Nii võib õnnestuda luua ka tõelist lisandväärtust, kuna reoveesete võib sisaldada väärtuslikke aineid, mida saab müügiks rafineerida või töödelda.

Olemasoleval tehnoloogial põhinevad lahendused

Jäätmekoguseid ja utiliseerimise kulutusi saab vähendada jäätmete taaskasutust maksimeerides: kas jääkmaterjale tagasi protsessi suunates (ringlussevõtt) või teistesse väärtusahelatesse müües.

Reovee töötlemiseks ja näiteks biogaasi tootmiseks sellele suurema lisandväärtuse andmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Reoveest tahke osa eraldamiseks ning selle veesisalduse vähendamiseks sobivate vahendite ja meetodite hulka kuuluvad muu hulgas separaatorid, setitid, membraanid, kiirseparaatorid, aurustus ning erinevat tüüpi pressid.

Reovett saab pärast membraanbioreaktoritega (MBR) töötlemist kasutada tehnilise veena.

Pärast täiendavaid puhastusetappe saab vett korduvkasutada ka joogiveena. Seda võimaldavate vahendite ja meetodite hulka kuuluvad muu hulgas UV-valgus, ultra- või nanofiltreerimine, pöördosmoos ja aktiivsüsi. Ideaalse tehnoloogia valik oleneb muu hulgas kasutatavatest energiatüüpidest, kohalduvatest keskkonnanõuetest ja jääkmaterjali sisalduse väärtusest hilisemas etapis.

Uus lähenemine ringmajanduse saavutamiseks

Kui tavapäraselt esitatakse küsimus: „Kuidas vabaneda oma reoveesettest ja jääkmaterjalidest?”, siis selle asemel tasuks küsida hoopis: „Kas meie kõrvalsaadustes, jääkmaterjalides ja reoveesettes leidub peidetud väärtust, millest võiks olla kasu meile endale või kellelegi teisele?”. Kõikidele voogudes sisalduvatele ressurssidele uusi rakendusi ja kasutajaid leides saavad tootjad käituda vastutustundlikult ja tagada pikaajalise jätkusuutlikkuse.

Tööstustel on võimalik liikuda lähemale tõelisele ringmajandusele, muutes kulud kasumiks. Kohandatud lahendustega saab väärtuslikke saadusi, vett ja soojust taaskasutada. Reoveesette ja muude jääkmaterjalide töötlemine toormaterjaliks või lisaaineteks võimaldab vähendada jäätmeteket ja luua uusi väärtusahelaid. Nii saab muuta jäätmed väärtuslikuks ressursiks ning vähendada energiatarvet ja jäätmekäitluskulusid.