Milleks meile Haabneeme uus biokütuse katlamaja?

16. veebruaril avati  Sõpruse tee 4 aadressil asuva biokütuse katlamaja uksed kõigile huvilistele ning tutvustati, kuidas tänapäeva katlamaja töötab. Uurime lähemalt, miks selline projekt üldse ette võeti ja mida see suures pildis siis ikkagi kohalikele elanikele tähendab. 

Adven Eesti juhatuse esimehe, Urmo Heinami sõnul ei sünni kütusevahetuse projekti otsus kunagi üle öö, vaid sellele eelneb pikem protsess, mis hõlmab endast põhjalikku analüüsi. „Oluline on kalkuleerida, kas hakkpuidule üleminek on investeeringu suurust ja piirkonna tarbimismahtu arvestades majanduslikult mõistlik. Kui näeme, et meil on võimalik kliendile paremat hinda pakkuda ning seeläbi ka keskkonna jalajälge vähendada, siis loomulikult seda me ka teeme,” sõnas Heinam. Otsus Haabneeme katlamaja biokütusele üle viia põhines tasuvusanalüüsile ning vallaga koostöös valminud soojusmajanduse arengukavale, mille Viimsi vallavolikogu 2016. aasta lõpus kinnitas.  

Adven_Haabneeme_katlamaja_61.jpgPilt: Automaatsed süsteemid ja kaamerad võimaldavad uut biokütuse katlamaja väga edukalt kaugjuhtida, mis tähendab, et pidevalt ühtegi inimest kohapeal ei pea olema.

Biokütuse katlamajal on nii majanduslikud- kui keskkonnaalased eelised

Hakkpuidule üleminekul on nii valla kui ka elanike jaoks olulised majanduslikud ja keskkonnaalased eelised. Näiteks on hakkpuit Eestis kohapeal puidu raiest tekkiv jääkmaterjal, mille kasutamine annab tööd kohalikele inimestele ning vabastab meid gaasiimpordi vajadusest.  Samal ajal tõstab see ka Eesti taastuvenergia näitajaid. Nimelt väheneb Haabneeme katlamajas hakkpuidule üleminekuga õhku paisatava CO2 kogus ligi 5000 tonni aastas.  

Haabneeme uuel biokütuse katlamajal on 6 megavatise võimsusega katel ning 1,3 megavatise võimsusega suitsugaasipesur. Viimase puhul on tegemist seadmega, mis puhastab väljuvaid suitsugaase tasemele, mis rakenduvad aastast 2030. Kütusena kasutatav hakkpuit on tihti suure niiskussisaldusega (kohati võib vee sisaldus isegi kuni 50%-ni küündida), mis tähendab, et osa energiast kulub katlas kütuse kuivatamisele. Suitsugaaside pesuris kondenseeritakse põlemisgaasis olev vee aur välja ning seeläbi saadakse protsessis kaduma läinud energia tagasi ja see võimaldab katlamaja kasutegurit tõsta. Suitsugaasipesuri tõhusust on jahedamatel päevadel võimalik silmaga näha korstnast tuleva puhastatud veeauru näol, mis on oluliselt silmapaistvam, kui suits. 

Haabneeme katlamaja ehituse kogumaksumus oli ligikaudu 2,5 miljonit eurot. “Suureks abiks oli KIK-i poolne toetus seoses biokütusele üleminekuga,“ täpsustas Heinam. Nimelt umbes 45% investeeringusummast tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Liidu 2014-2020 Ühtekuuluvusfondi toetusskeemist “Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne”. 

Kütuste hinnamuutusi tuleb jälgida pikema perioodi jooksul 

Majandusliku poole pealt tuleb otsuse tegemisel jälgida mitme viimase aasta statistikat, sest lühiajaliste hinnakõikumiste ajel ei ole mõistlik suuri investeeringuid nõudvaid muudatusi ette võtta. Graafikus on näha aastatel 2014-2018 toimunud kütuste ning aktsiiside hindade muutuseid. Kollase joonega kujutatud maagaasi hind on pidevas kõikumises, kuid viimase aasta jooksul olnud siiski selgelt tõusuteel. Maagaasi aktsiis, mis on katkendliku kollase joonega tähistatud, on terve ajatelje vältel pidevas tõusus ning on alust arvata, et see kasvab tulevikus veelgi. Rohelise joonega hakkpuit on küll viimase aasta jooksul küll samuti tõusnud, kuid seda siiski ilma suuremate kõikumisteta ning olles maagaasist üle kahe korra odavam. Lisaks ei rakendu hakkpuidule eraldi aktsiisi.

kytuste hinnamuutuste graafik.PNG

 

Seega suurendades hakkpuidust toodetud soojusenergia osakaalu, saavutatakse suurem iseseisvus maagaasi tarnijatest, hind muutub stabiilsemaks ning tänu kohalike ettevõtjate tooraine kasutamisele jääb raha riigi majandusele. Kuigi kohalikule biokütusele üleminek vajab täiendavaid investeeringuid uue katlamaja ehitamise näol, on hetkel üha tõusvaid fossiilkütuse hindu arvestades hakkpuidust toodetud soojus tarbijatele sõltuvalt kaugkütte võrgust 10-20% soodsam. 

Adveni arendus- ja investeeringute valdkonna juhi Priit Tiidu sõnul toob uus katlamaja võrreldes seniste maagaasist sooja tootnud katlamajadega pikemas perspektiivis stabiilsema ja soodsama soojuse hinna nii Haabneeme kui Viimsi tarbijatele. “Uue katlamaja soojust hakkab järgmisel aastal tarbima ka Viimsi võrgupiirkond, kuna rajame Haabneeme ja Viimsi piirkondade vahele uue 1,2 kilomeetri pikkuse ühendustorustiku,” viitas Priit Tiit. Ühendustorustikku asuti ehitama juba jaanuari lõpust ning ehitus kestab kuni 15.05.2019. Kaevetöid teostatakse Rohuneeme teelt läbi pargi Aiandi teeni (vt. kaarti). See tähendab, et praegu kahest eraldiseisvast võrgupiirkonnast saab järgmise kütteperioodi alguseks üks ühine ja suurem võrgupiirkond, võimaldades nii efektiivsemat küttelahendust kogu vallale. 

haabneeme-viimsi kaart.PNG

Pilt: Punase joonega on nähtav, kus uus võrk saab tulevikus olema. Adven vabandab ehitustöödest tulenevate ebamugavuste pärast ja palub elanikel ehitusperioodil tähelepanelikud olla ning jooksvalt liikluskorraldust jälgida. 

Kontakt

Priit Tiit
Arenduse ja investeeringute valdkonna juht
Bonsky