Millal alustada kütteperioodiga?

Sageli soovivad korteriühistud venitada sügisese kütteperioodi alustamisega, lootes niiviisi küttekuludelt kokku hoida. Sisulist võitu sellega sageli ei kaasne ning tegelikkuses võivad kulud elaniku jaoks hoopis suureneda.

Võiks ju arvata, et kui kütteperioodi alustamisega kuu või kaks venitada, saaks kuludelt kokku hoida, sest kütteperiood on siis lühem. Tegelikkuses võib tulemus olla vastupidine, sest mängu tuleb niiskus. „Sügise saabudes muutuvad ilmad vihmaseks ja jahedaks ning seetõttu hakkab maja konstruktsioon niiskust koguma, mis muudab siseruumid rõskeks. Tekkinud niiskusest lahtisaamine nõuab täiendavat soojusenergiat, seega soovitud kokkuhoiu asemel tekib praktikas hoopis lisakulu,“ selgitab Adven Eesti klienditeeninduse juht Kadri Koppel.

Elekter on ligi poolteist korda kallim kui kaugküte

Kaugkütte sisselülitamise venitamisel on veel üks nüanss, mis mõjutab eelkõige korteriomanike rahakotti. Nimelt mõnusa toatemperatuuri säilitamise nimel kasutavad paljud elanikud sel perioodil, mil küte on välja lülitatud, elektrilisi kütteseadmeid, näiteks elektriradiaatoreid, puhureid jne.

„Tekib olukord, kus korteriühistu soovib kuludelt kokku hoida, aga elanik peab sooja saamiseks lisaenergiat kasutama, tõstes enda igakuiseid kulutusi märgatavalt,“ tõi Kadri Koppel välja ja lisas, et ebavõrdsust lisavad ka korterielanikud, kes täiendavat kütet sel perioodil ei kasuta, aga tarbivad „tahtmatult“ kõrval asuvate korterite soojust, kuna toimub soojusülekanne. Taoline tegutsemine võib olla nii tahtmatu kui sihipärane. Elektrienergiat kasutades tasub meeles pidada, et elektriküte on märgatavalt kallim kui kaugküte.

Elukvaliteet langeb, aga kasu sellest pole

Liigniiskuse kogunemine hoonesse tekitab tuppa rõske õhu ja jaheda temperatuuri, mis loob soodsa pinnase hallituste tekkeks ning ka mitmete bakterite-putukate levikuks. Ülemäärane niiskus võib tuua kaasa nii terviseprobleeme kui kahjustada ka hoone konstruktsioone ja ruumide siseviimistlust.

„Kuna niiskuse tagantjärele likvideerimine on kallim ning samal ajal kasutavad paljud elanikud elektrilisi soojusallikaid ja sisekliima muutub hoones ebatervislikumaks, siis puudub majanduslik põhjus, miks peaksid korteriühistud venitama kütteperioodi algusega. Vastupidi, küttehooaega võiks alustada pigem varem ja jälgida, et soojussõlm oleks seadistatud vastavalt normtemperatuuridele, vältimaks võimalikke niiskusprobleeme, ülekütmist või elanike lisakulu elektri- ja soojusenergia kasutamise vajadusest,“ soovitab Koppel.

Teemat kommenteerivad ka oma ala spetsialistid:

Arkaadia Halduse AS haldur Aivar Rännik:
„Kindlat kuupäeva, millal küte sisse lülitakse, ei ole. Mõned kliendid on küsinud, aga sellist kuupäeva pole meie hinnangul mõtet määrata, sest aastad on erinevad. Kütte sisse lülitamine sõltub ennekõike ilmastikust. Kui ilmad lähevad jahedaks, vihmaseks ja rõskeks, siis küsime KÜ juhatustelt luba kütte sisselülitamiseks. Samamoodi kevadel – kui ööpäevane temperatuur enam miinusesse ei lähe, siis küsime KÜ juhatuselt loa kütte väljalülitamiseks.“

Adven Eesti Keskkonna- ja ohutusjuht, soojustehnika insener Kauri Koster:
„Üldiselt ei tasu kütte sisselülitamisega viivitada, sest sellest saadav võit on väga lühiajaline ning pikas perspektiivis kindlasti kasu ei too. Toad muutuvad niiskeks ja jahedaks, elanikud on rahulolematud, kuna jahedas ja niiskes pole mugav olla.

Niiskus koguneb seintesse ja hiljem selle niiskuse kuivatamiseks ja ruumide temperatuuri tõstmiseks kulub oluliselt rohkem soojust, kui kütte väljalülitamisega kokku hoiti. Kui niiskuse tase on pikka aega kõrge, siis võivad kahjustada saada juba ka seinapaneelid ja konstruktsioonid, mille remont on väga kulukas. Kõige mugavam lahendus on kütet mitte kinni keerata ja lasta soojussõlme automaatikal ise otsustada, millal on vaja hoonet kütta ja millal mitte.“

Kadri Koppel
Klienditeeninduse juht