5 nõuannet kodu küttekulude vähendamiseks

Meie kliimas on paratamatult nii, et eluaseme kuludest olulise osa moodustavad küttekulud. Targalt tegutsedes on aga võimalik küttekulusid vähendada ja tarbida soojust säästlikult.

1. Vanema maja terviklik rekonstrueerimine

Korterelamute terviklik rekonstrueerimine on parim viis tagada väiksemad küttekulud ja maja pikaajaline säilimine.

Olgugi, et rekonstrueerimine toob korteriühistule enamasti ka laenukohustuse, näitab kogemus, et pärast terviklikku rekonstrueerimist korteriühistu kulud oluliselt ei suurene. Olenevalt korterelamust võib sääst küttekuludelt olla 50–70%.

Hoonete rekonstrueerimise toetus

KredEx on aastate jooksul jaganud korterelamutele rekonstrueerimistoetust. Hetkel on taotluste vastuvõtt küll peatatud, ent KredExi toetuste halduri Lauri Suu sõnul töötatakse koostöös ministeeriumiga välja uusi tingimusi, mis selguvad lähikuudel.

Korteriühistutel, kes soovivad toetust taotleda, on eelkõige vaja majaelanike ühist otsust, et maja tuleb terviklikult korda teha. Toetuste kohta leiab lisainfot KredExi kodulehelt www.kredex.ee.

Soojuse tarbimise vähenemine 50%

Paljud korteriühistud on juba otsustanud oma hooned rekonstrueerida. Konkreetse näitena võib tuua Laagri alevikus asuva Pajude pst 9 korteriühistu, kus 2014. aasta suvel võeti rekonstrueerimise teekond ette ning selle tulemusel vähendati soojuse tarbimist ligi 50%.

Alliku Haldus OÜ esindaja Heino Juurikas selgitab: „Rekonstrueerimata majades on hulganisti muresid – puudulik ventilatsioon ja amortiseerunud küttesüsteem ning suured soojuskaod fassaadist ja katuselt. Maja rekonstrueerimine parandab oluliselt hoone kliimat ja pikendab elamu eluiga. Elanikud saavad mugava võimaluse ise oma ruumide temperatuuri termostaadi abil reguleerida ning väheneb üle- ja alakütmise probleem.

Maja terviklik rekonstrueerimine hoiab kindlasti kokku küttekulusid, kuid samal ajal võib suureneda korteriühistu remondifondi makse laenukoormuse võrra. Siiski – küttekulude kokkuhoid peaks selle kulu kompenseerima.

Olenevalt ettevõtmise maksumusest ei pruugi korteriomanik rahalises mõttes isegi nii väga võita, kuid eluolu ja kliima eluruumides muutub oluliselt paremaks ning pikemas perspektiivis tasub see kindlasti ära. Rekonstrueerimistööde teostajat otsides tasub kindlasti teha korralik eeltöö, et leida usaldusväärne partner, kes hiljem vajadusel ka garantiitöid teeks.“

2. Hoone küttesüsteemi tasakaalustamine

Küttesüsteem on keerukas tehnosüsteem, mis mõjutab suuresti maja sisekliimat. Kui hoone süsteem on tasakaalus, siis jaguneb soojus hoone kõikide ruumide vahel ühtlaselt- maja külgmistes ruumides on sama soe, kui maja keskmistes ruumides. Tasakaalustamata küttesüsteemi tulemusel võivad hoone äärmised ruumid jahedamaks muutuda, tekkida müra ning suureneda energiakulud.

Probleemi lahendamiseks tuleb hoone küttesüsteem tasakaalustada. See kujutab endast torustikus liikuva küttevee vooluhulkade reguleerimist vastavalt hoone vajadustele ja tarbimisele. Enamasti on hoone küttesüsteemi tasakaalustamist vaja vaid üks kord. Kui aga maja küttesüsteemis tehakse muudatusi, näiteks vahetatakse vanad radiaatorid uute vastu või kui küttesüsteemis kasutatakse toorvett, mis põhjustab katlakivi, tuleb tasakaalustamist korrata. Selleks on vaja võtta ühendust hoonesiseste küttesüsteemide hooldus- või haldusfirmaga.

3. Lühiajaline küttegraafiku tõstmine külmade ilmade saabudes

Sügisel, kui ilmad on läinud niiskeks ja külmaks ning alustatakse maja kütmisega, oleks mõistlik hoone küttegraafikut lühiajaliselt, s.o üheks kuni kaheks nädalaks tõsta.

Küttegraafiku tõstmine tähendab hoone keskmise temperatuuri tõstmist selleks, et saada lahti hoonesse kogunenud niiskusest. Paari nädala pärast, kui suurem niiskus on välja saadud, võib keskmist temperatuuri taas alandada. Maja keskmist temperatuuri saab reguleerida korteriühistu esindaja või majahaldur. Kui sügiseti seda nippi kasutada, kulub talvel tubade soojas hoidmiseks vähem energiat.

4. Termostaat aitab vähendada küttekulusid

Kui maja radiaatoritele on paigaldatud termostaadid, siis on otstarbekas nendega tubade temperatuuri vastavalt vajadusele reguleerida. Toa temperatuuri muutmine 1 kraadi võrra mõjutab küttekulusid olenevalt maja soojustusest 3–5% võrra.

radiaator_adven.PNG

 

 

 

 

 

 

 

 

Küttekulude vähendamiseks reguleeri termostaati nii:

  • Kui toa aknad on päikese poole, siis on kasulik termostaat sättida madalama temperatuuri peale.
  • Pikemaks ajaks kodust lahkudes sea termostaat madalama temperatuuri peale. See tagab toa minimaalse kütte ka juhul, kui õues peaks temperatuur langema. Nõnda tegutsedes kulutad hiljem toa uuesti soojendamisele vähem energiat.
  • Ülekütmise vältimiseks tasub kütte reguleerimisel lähtuda toatermomeetri näidust, mitte sellest, kas radiaator tundub katsudes soe või külm. Radiaatori tööd juhib termostaatventiil. Kui toas on saavutatud määratud temperatuur, siis ventiil sulgub ja küttevee vooluhulk radiaatoris väheneb. Ventiili sulgudes energiatarve väheneb ja energiat hoitakse kokku. Kui toatemperatuur on langenud madalamale, siis termostaatventiil suurendab taaskord radiaatorist läbivoolava küttevee hulka ning ruumi temperatuur tõuseb.

5. Lase õhuvool toas vabalt liikuma

Värske õhk on tervisele hea ning tubade tuulutamist ei peaks ka talvisel ajal kartma, sest värske õhk soojeneb kiiremini. Siiski ei tasu aknaid pidevalt tuulutusasendis hoida, vaid õhutada võiks intensiivselt ja lühikese aja jooksul.

Selleks, et õhk saaks ruumis vabalt liikuda ja tuba kiiremini soojaks minna, tuleb radiaatori ümbrus vabana hoida. Õhuvoolu takistavad nii pikemad kardinad kui ka mööbel, mis on radiaatori ette paigutatud.

Radiaatori peal märja pesu kuivatamine pole kuigi arukas tegu. Pesu takistab õhuvoolu ning tekitab niiskust, mille termostaat jahedusena fikseerib. Radiaator hakkab kulutama rohkem energiat, et toota soojust pesu kuivatamiseks, mitte ruumi soojendamiseks.

Kontakt

Kadri Koppel
Klienditeeninduse juht